Sleep

Jerry reaktsioon oli aga liiga aeglane ja ta sai õunaga vastu pead. "Ega ma sul mingi Newton ei ole," ütles ta ning naeratas.

"Sorry!" hüüdis tüdruk ja üritas naeru tagasi hoida. Teise õnnetuse üle pole ju ilus naerda. "Ega minu süü pole, et sa püüda ei oska," õrritas ta poissi ja muigas.

Jerry vaatas kõrvale. "Ega mina pole süüdi, et sa visata ei oska," pomises ta vaikselt. Ta ei tahtnud tüdrukut solvata, aga tal just parim tuju ka polnud.

Stacy nägu tõsines sekundiga. "Sorry," ütles ta vaid. Tüdruk viskas õunasüdame ära ja vaatas puhkemajas ringi. Lõpuks istus ta aknalauale ja vaatas aknast välja. Tundus, et hakkab sadama. Stace tõi kuuldavale ohke.

"Sina pole süüdi," sõnas poiss. Jõud naeratamiseks tal puudus.

Stace sulges silmad ja toetas pea vastu seina. "Mhm," vastas ta vaid ja saatis poisile nõrga naeratuse. Seejärel jätkas ta aknast välja vaatamist. Esimesed piisad langesid taevast alla.

"Oli see sarkasm?" küsis poiss ja vaatas tüdruku poole. Tema küsimus tõi poisi laubale murekortsud.

Stacy turtsatas naerda. "Ära muretse, ei olnud," ütles ta nüüd leebunud häälega ja vaatas poisi poole. Tüdruk naeratas jälle.

"Okei," ütles Jerry ja korjas maast üles õuna, mille Stacy oli visanud.

Väljas sadas juba päris kõvasti. Stacy sirutas ennast aknal ning tõusis siis püsti. Tüdruk avas puhkemaja ukse ning istus terassil olevasse korvtooli, kuhu ta ennast kerra tõmbas ning vahtis kaugusesse.

"Ja nüüd lähed ise magama jamh? Ei, maga-maga. Ma niikuinii lähen," ütles Jerry, tõusis, ja hakkas ukse poole kõndima.

"Ja kuhu sa lähed siis, kui küsida tohib?" Stacy tõstis pilgu ning vaatas poissi küsivate silmadega "Jätad mu siia lihtsalt üksi jah?" muigas ta.

"Tead oli selline plaan jamh," ütles Jerry ja muigas. "Kolan kuskil niisama. Või leian mõne teise koha, kus magada." Poiss naeris.

"Minu poolest võid sa siin rahulikult edasi põõnata. Sina olid siin ju esimesena ja mina tungisin siia niimoodi kohatult sisse," ütles Stacy ning ajas ennast toolist püsti ja hakkas välja kõndima. Jahedad piisad langesid tüdruku nahale ning tüdruk naeratas. "Nagunii oleksin pidanud varsti minema hakkama. Miks siis mitte kohe," ütles ta veel ja hakkas siis majas vaikselt eemalduma. "Ehk näeb veel kunagi,"

Poiss surus käed sügavale püksitaskutesse, hingas sügavalt läbi nina välja ja lahkus puhkemajast.

OT: Lukku.