Shine like a bright star

Erik istus lagendikul kõrge muru sees nii, et teda polnud võimalik näha. Ta oli suht masenduses sellest, et koguaeg mingeid tulekahjusid tekitas.

Vic viis pilgu üle lagendik ning seisatas madalama muru sees, tundus et kedagi lähedal ei tundunud olevat. Tüdruk tõmbas enda lühkade taskust välja oma telefoni. Tal oli vaja kohta, kust saaks inspiratisiooni ja see tundus hetkel parim varjant. Tüdruk tõmbas endalt baleriinad jalast ja asetas need koos dressikaga maha. Tüdruk valis rahulikuma laulu ja lasi seda üsna vaikselt. Ta mõtles pisut sammudele vahest mõnda proovides.

Erik kuulis muusikat ning piilus veidi. Ta märkas eemal ühte tüdrukut. Poiss võttis oma siidripudeli ning keeras selle vaikselt lahti ning lonksas veidi. Ta ei tahtnud väga purjutada, sest muidu tekitab veel ühe tulekahju aga samas oli tal vaja veidi leevendust. Erik silmitses seda tüdrukut ning naeratas omaette.

Vici krimpsutas nina ning pani laulu algusest peale. Tal ei tahtnud sammud tulla välja nii nagu peaks. Tüdruk ohkas vaikselt ning proovis osasi samme uuesti ja üritas neid ka kuidagi muusikaga kokku viia ja samas teiste sammudega kokku sulandada.

Erik oli mõttesse jäänud. See tüdruk oli talle nii tuttava moega. Poiss võttis lonksu oma siidrist ning siis tuli talle meelde - see oli ju see tüdruk ööklubist ! Erik muigas rahulolevalt ning jälgis tüdrukut. Ta oli tegelt päris kompu.

Vic viis pilgu hetkeks taevasse, kus oli kuum päike ja ohkas. Ta kahetses, et polnud võtnud kaasa vee pudelit või midagi. Vaikselt oli see liigutamine janu tekitanud. Tüdruk ohkas ja proovis lihtsalt suvalise laulu saatel samme sulandada kokku, mida ta oli ennist proovinud ja mis ka kohati ta valitud lauluga kokku sobisid. Miks tüdruk seda tegi üldse? Ega ta isegi ei teadnud, enda lõbuks vist pigem.

Erik lonkas veel veidi oma siidrit, päike oli tõesti palav. Hea, et tal see siider liitrine oli. Poisile meeldis neid uusi pudelites siidreid igale poole kaasa vedada. Erik silmitses endiselt tüdrukut. Korraga tuli talle aga jube köhahoog ning eku püüdis elueest seda kinni hoida. Kui tüdruk tema avastaks, siis ta arvaks kindlasti, et poiss mingi perv on.

''Miks mul see keerutus välja ei tule,'' porises tüdruk endale nina alla ja maandus siis maha istuma ning peagi pikali. Tüdruk ohkas ja vaatas sinist täielikult pilvitut taevast.

Erik ei suutnud enam ja köhis ikka suht korralikult. Õnneks peale seda läks tal köha jälle ära, kuid mis tehtud , see tehtud, võõras tüdruk oli nähtavasti poissi kuulnud. Eku lonksas veel siidrit ja keeras siis ruttu korgi peale.

Maria tõusis istukile, kui oli kellegi köhimist kuulnud, kuid vajus tagasi pikali ja võttis enda telefoni ning hakkas laule klõpsima.

Erik avastades, et tollel tüdrukul oli tegelt täitsa ükskõik, viskas ka poiss end pikali. Mõne aja pärast hakkas ta mingit laulu ümisema, ise seda tähele panemata.

Vici ajas end lõpuks uuesti püsti ning viskas korra veel pilgu ümbrusele. Ta krimpsutas nina ja lootis, et mõni pervet kuskil pikas rohus ei jõllita. Tüdruk jättis jälle laulu, mille järgi ta tantsu mõtles ning hakkas nüüd sammudega jälle jantima.

Taas liikumist kuuldes aja Eku end uuesti istukile ning jälgis taaskord tüdrukut. Kuna poiss oli enda ees olevad pikad kõrred pikali olles maha tallanud, võis teda juba väga hästi näha. Erik võttis taas oma siidrist lonksu.

''Auts,'' pomises Vici vaikselt või siis võis öelda, et vägagi vaikselt. Tüdruk oli hüppe pisut valesti sooritanud ning natuke jalga väänanud. Tüdruk istus nüüd maha ja painutas pisut jalga. Õnneks ei tundunud midagi tõsisemat olevat, väike peaaegu, et valutu nikastus. Tüdruk naeratas endamisi ja viis pilgu taas ümbritsevale. Ta siiski tahtis teada, kellele see köhimine kuulus ja peale pingsat ja korraliku silmitsemist märkas ta ära tallatud kõrsi. Tüdruk ainult pööritas silmi selle peale.

Erik jälgis tüdruku käitumist ning teda pani veidi muretsema see, et tüdruk niimoodi oma jalga painutas. Ega ta muidugi ei teadnud nendest asjadest eriti midagi. Nähtavasti, kui tüdruk vajaks abi, siis ta hüüaks või midagi ? Erik jõi taas oma siidrit ning märkas siis kahetsusega, et veerand liitrist oli juba läinud.

Maria ajas end uuesti püsti, ta kavatses kindlasti uurida välja, kes seal kõrge rohu sees pesitseb, kui too isik enam seal on. Tüdruk toetus pisut välja väänatud jalale, mis küll valus oli, kuid kõndida sai, ainult et mõned tantsu liigutused tuleb nüüd ilmselt ümber teha.

Erik jälgis endiselt tüdrukut ning märkas, et nähtavasti oli ta jalal siiski midagi viga. Ta ei osanud hetkel väga midagi teha ka.

Kuidas ma saan nii koba olla? mõtles tüdruk, kuid pani siiski laulu algusest ning kui tantsu ajal mingi keerukam koht tuli hakkas ta sinna midagi välja mõtlema. Sinna midagi sobivat leida oli üsna keeruline.

Eku lihtsalt imetles seal tüdrukut. Tema arust oli ta imeline. Vahepeal lonkas poiss jällegi veidi oma siidrit.

Tüdruk hakkas alles nüüd tajuma kellegi pilku endal. Tüdruk lõpetas tantsimes, kuigi muusika jättis sellegi poolest käima. Ta vaatas silmi pisut kissitades ringi.

Erik märkas, et tüdruk jättis tantsimse pooleni. Järelikult oli ta mõikand, et Eku seal passib. Poiss naeratas rahulolevalt ning vaatas, kas tüdruk teda märkab.

Tüdruk teadis juba või vähemalt aimas, kus ta olla võib. Tallatud rohu kõrred rääkisid juba oma eest kõike. Tüdruk aga tegi nägu nagu ta ei saaks midagi aru ja ristas käed rinnale. Ta hakkas nüüd vaikselt juba õhuga mängima, kuid seda tasakesi. Loodetavasti omab poiss midagi, mis võib kuhugi lennata, veereda või mida iganes, sest siis annab ta end ise välja.

Erik mõikas, et tüdruk midagi kavatseb, kuid ei saanud päris täpselt aru. "Miks siis rohkem ei tantsi ?" küsis Eku, ennast aeglaselt püsti ajades.

''Nii, et sina jõllitasidki.'' turtsatas tüdruk käed endiselt risti rinnal ja mängis tuulega. Mõnusa jaheda tuulega. Vici keeras end ümber ja viis pilgu nüüd poisile, kes rohu keskel seisis.

"Ma vaatasin," parandas Eku tüdrukut naeratades, rõhutades eriti sõna vaatama. "Sa tantsid päris hästi."