1. korruse koridoris.

Elena jalutas mööda kooli ringi, kuni otsustas aknalauale istuda ja seal päevikut kirjutama hakata. Tegelikult ta otsiski kohta, kus oleks rahulik jn. Elena istuski siis aknalauale ja otsis oma õlakotist välja päeviku.

OT: Lizzie siis ilmselt.

Lizzie jalutas niisama koolimajja. Ta ei tea isegi miks ta siia tuli. Liz ohkas ning kõndis siis edasi. Tal siiani valutas pea veel aga ta ei teinud sellest eriti välja.

Elena otsustas, et ta praegu ei viitsi ikka kirjutada vaid hakkas lugema, mida ta oli kirjutanud. See päevik oli peaaegu otsa saamas. Elena muigas, kui esimest lehekülge luges, see oli lihtsalt nii naljakas.

Lizzie märkas ühte tüdrukut aknalaual istumas. Ta kõndis temani ning ütles: " Tead, et aknalaual ei istuta?" küsis Liz muigega tüdrukult.

Elena võpatas ja vaatas ütleja hääle poole. "Em... ei teadnud," sõnas ta ja hüppas aknalaualt maha. "Sa mingi korravalur või midagi?" küsis tüdruk muiates.

"Ei ole, minu poolest istu aga vaata, et direle ega mõnele õpsile vahele ei jää," lausus Lizzie siis naeratades tüdrukule.

Elena muigas ja hüppas aknalauale tagasi. Siis aga peitis oma päeviku ära. "Ahjaa, ma Elena. Tulin just siia kooli mõni tund tagasi," ütles tüdruk naeratades.

"Ma olen Lizzie, olen siin juba pikemat aega käinud," lausus Lizzie siis naeratades ning istus ka aknalauale siis.

Elena naeratas Lizziele ja oli rõõmus, et sai juba ühe toreda tüdrukuga tuttavaks. Vähemalt Lizzie tundus tore. "Kui vana sa oled?" küsis Elena uudishimulikult.

"Ma olen 18," lausus Lizzie sellepeale naeratades. "Sa?" küsis ta siis vastu.