Rannas aega veetmas

Lizzie jalutas niisama randa ning laotas siis oma lina liivapeale. Üsna pea ta ise lamas sellepeale selili ning võttis siis seljale seal päikest. Ta oli jah siia päikest võtma tulnud, mitte ujuma esialgu, kuhu ta ilmselt ikka lõpuks kavatses minna.

OT: Steven siis ilmselt.

Steven oli randa tulnud, sest tundis igavust ning rand oli selleks hea koht vältides seda kollast kera seal taevas. Steveni õnneks nägi ta rannas peale enda veel ühte tüdrukut ning automaatselt kõndis ta tüdruku juurde. "Segan ma sind, kui ma siia istun?" küsis Steven osutades näpuga liivale.

"Mitte eriti," lausus Lizzie ning naeratas ka siis korraks ning siis võttis päikest endiselt edasi.

"Olgu." sõnas Steven ning istus tüdruku kõrvale liivale. "Ma olen Steven." lausus poiss tüdruku poole vaadates ja silmi kissitades, sest päike oli siiski ere.

"Ma olen Lizzie," tutvustas ka siis Liz ennast ning keeras nüüd siis end selili kuna kõhule oli ka tegelt päikest vaja saada. "Meeldiv tutvuda sinuga Steven," lausus Liz naeratades siis poisile ning temagi kissitas veidikene silmi kuna päike paistis suht silma ja oli ere.

"Kuidas sa siin küpseda saad?" küsis Steven rannas ringi vaadates.

"Ma olen juba nende ilmadega siin harjunud," lasus Liz sellepeale ning isegi muigas korra.