Pärnaalleel pildistamas

Isabelle jalutas mööda pärnaalleed ning klõpsis aeg-ajalt paar pilti. Lõpuks istus ta ühe pingi peale maha ning vaatas neid pilte, mis ta juba teha oli jõudnud.

OT: Erik, ma oletan

Erik rulatas mööda pärnaalled. Asfald oli seal küll maas,kuid suhteliselt kehv. Veidi sõites võis Erik märgata ühte tüdrukut. Ja juba jälle tüdruk. Tundus nagu poisse polekski enam maamuna peal. Eku rulatas tüdrukule vaikselt lähemale.

Belle vaatas pilte edasi. Mõned kustutas ta ära, kuna need ei tulnud head tema arust.

"Hommikust," lausus Erik, kui oli oma rulatamisega tüdrukuni jõudnud. Eku märkas, et ta oli päris omas mullis.

Belle võpatas, kui keegi teda kõnetas. Tüdruk vaatas enda ümber ringi ja märkas võõrast poissi. "Hommik jah," vastas ta muigega.

"Erik," tutvustas ta end lühidalt. Poiss astus rula pealt maha ja istus siis sellele. "Mis elementi sa valdad ?"

"Isabelle, kutsu Belleks," tutvustas Belle ka ennast. "Vett," vastas tüdruk lühidalt. "Ja sa ise?"

Eku tõstis käe ja tema pihku ilmus imepisike leek. "Vesi ja tuli. Võimsad vastased," lausus poiss kerge muigega.

Belle noogutas nõusoleku märgiks. Tüdruk tekitas enda pihku ka mingi veejoa vms. "Nõus, aga järgi proovida ma siiski ei soovi," lausus ta muigega.

"Seda minagi," lausus Eku muigega. Ta tõusis püsti ja tõmbas korra käega läbi juuste. "Fotograafia huviline jep ?"

"Oo jaa," vastas Belle naeratades ja klõpsis Erikust paar pilti. "Äkki teed minust ka paar tükki?" küsis ta siis, kaamerat poisile ulatades.

Erik muigas ja võttis kaamera vabalt vastu. Ta käis salaja pildistamas, aga ta ei tahtnud sellest kellegile rääkida, sest äkki tüüdid arvavad veel, et ta on imelik võimidagi. Poiss tegi ka siis Bellest mõned pildid ning andis talle kaamera tagasi.

Belle poseeris siis natuke Erikule ja olles kaamera tagasi saanud, vaatas, millised need poisi tehtud pildid tulid. "Wow, sul on annet," naeris Belle, kui oli kõikidele piltidele pilgu peale visanud.

"Sul rohkem," lausus Eku muigega ning mängis veidi seal igavusest oma rulaga. "Vana sa oled ?" küsis Eku siis suht ettejuhtuva küsimuse.

"16, ise?" Belle jälgis pisut, kuidas Erik oma rulaga mängis. "Sa mõnda trikki oskad sellega?" küsis ta siis.

"18," sõnas Eku ja naeratas. Siis läks poiss veidi eemale ja tegi mingi hüppevärgi oma rulaga.

"Osav," lausus Belle muigega. "Teed äkki uuesti, ehk õnnestub mul mõni hea pilt saada."

Erik muigas. "No võib kah." Poiss läks siis taas natuke eemale, et Bellel oleks paras kaugus ja sooritas oma hüppekest veel mõned korrad.

Belle sai paar päris head pilti, kus Erik oli täpselt õhus. "Äkki õpetad mulle ka?" küsis ta siis.

"Proovi ennem niisama sõita, ega see väga lihtne pole. Ja siis õpi pöörama," lausus Erik ja libistas rula tüdrukuni. "Aga ma soovitan kaamera kõrvale panna seniks." Erik naeratas.

Belle andis kaamera Eriku kätte ja proovis siis pisut rulatada. Ega see tal just eriti hästi välja ei tulnud ja tüdrukul oli raskusi tasakaalu hoidmisega. Kuna asfalt ei olnud siin ka just kõige parem, käis Belle peagi käna.

Erik tegi just pilti, kui Belle lendas, seega tee tuli üpris äge pilt. Belle kukkumine aga nii äge polnud. Erik jooksis temani. "Oled korras ?" küsis ta veidi murelikult, kuid soojalt naeratades.

"Jah, ainult põlv veits veritseb," vastas Belle ja ajas end maast püsti.

Erik vaatas Belle põlve ning krimpsutas nina. "Sa ütled, et natuke. Siit lausa voolab ju. Ja mul pole ka millegiga siduda..." lausus Erik ja mõtles mida teha. Siis võttis ta oma särgi seljast ja sidus selle kõvasti tüdruku põlve ümber, muidu ta lihtaslt jookseks verest tühjaks. "Ma arvan, et me peaksime natukeseks maha istuma puu varju ja kui sul veidi parem on, siis kooli minema ja seal korraliku sideme panema."

Belle naeratas Erikule tänulikult ning istus siis ühe puu varju. Põlve kõverdamine oli ka valus pisut.