Raamatud o.O

Stacy kõndis vaikselt raamaturiiulite vahel aeg ajalt mõnda raamatut riiulist välja tõmmates, selle sisu uurides ning siis jälle tagasi riiulisse toppides. Tegelikult pole tüdruk just suur lugeja, kuid hetkel pole tal nagunii midagi targemat teha. Lõpuks otsustas Stacy hoopiski ajakirju sirvida. Ta võttis laualt cosmopolitani ning istus sellega tugitooli kuhu ta ennast mõnusalt sisse sättis ja ajakirja avas.

OT: Victoria

Vici seisis kindla raamaturiiuli juures, kus olid enamasti kriminaalromaanid. Tüdruk viis pilku üle raamatute ja kergitas hetkeks kulmu. Kas siis tõesti pole siin Sherlock Holmesi raamatuid või on need lihtsalt välja laenutatud või siis üldse otsib ta valest kohast? Tüdruk kortsutas kulmu ja uuris paari kõrgemat riiulit seistes ühel väiksemal trepikesel, mis selle jaoks mõeldud oli.

Stacy tõstis pilgu korraks ajakirjalt ning märkas ühte nõutu näoga tüdrukut kuid ei pööranud talle rohkem tähelepanu. Stace leidis ühe artikli mida ta süvenenult lugema hakkas.

Victoria ronis trepist porisedes alla ja kõndis järgmise riiuli juurde. Pagan küll mõtles tüdruk ja vaatas kükitades kõige alumist raamaturiiulit. Need pidid ju ometi olema piisavalt kuulsad raamatuid, et neid siis esiteks rohkem, kui 1 oleks ning need üldse olemas oleks.

Stacy lõpetas ajakirja lugemise ning haigutas kergelt. Seejärel tõusis ta tugitoolist ning viis ajakirja tagasi sinna, kust ta selle võtnud oli. Peale seda liikus neiu tagasi raamaturiiulite juurde. Ehk ta siiski leiab midagi, mida lugeda.

Vici lõi lõpuks selle raamatu otsimisele käega ja tõmbas riiulilt üsna suvalt ühe krimiromaani. Tüdruk ohkas ja vajus natuke aega hiljem toolile istuma ja hakkas raamatut uurima, mille ta võtnud oli.

Stacy ohkas kuuldavalt ning toetas ennast laisalt vastu raamaturiiulit, mille kõrval ta seisis. Tegemist oli elulugude raamaturiiuliga. Neiu libistas käega üle raamatute ning siis köitis ta pilku raamat, mille küljele oli kuldsete tähtedega kirjutatud Johnny Depp. Ann'i silmad lõid särama ning ta haaras tolle raamatu oma kätte. Johnny Depp on alati olnud Stacy Anne'i lemmiknäitleja ja kuulsus. Niisiis suundus tüdruk uuesti tugitooli poole, kuid komistas vastu tooli, millel istus üks tüdruk. Stacy ehmatas veidi "Oih, isver! Vabandust!" ütles ta kiiresti ning tõmbus näost kergelt punaseks. Kuidas ta küll seda tüdrukut ei märganud?

Victoria tõstis kohe ehmunult pilgu raamatult ja sõnas siis ''Pole hullu.'' Tegelt ju polnudki? Ilmselt oli ta tooli otsa komistamine juhtunud kogematta ja lisaks ta polnud selline ülbik, kes kohe röökima pistaks sellise asja peale. Tüdruk naeratas siis õrnalt ja viis pilgu tagasi raamatule. Tuli välja, et see oli tegelikult täitsa huvitav.

Stacy naeratas tõdrukule ja hakkas juba edasi kõndima, kuid mõtles siis ümber ja pööras otsa ringi. "Võib äkki liituda?" küsis ta siis ning jäi raamat kaenlas tüdruku vastust ootama, mis loodetavasti on jaatav. Stacyl polnud kavas väga juttu rääkima hakata, sest ilmselgelt oli too tüdruk raamatusse süvenenud ja tema jutustamine oleks ilmselgelt seganud. Kuid ometi tundus siin istumine ja raaamtu sirvimine parem idee, kui seal eemal üksinda seda teha.

''Ja muidugi.'' naeratas Vic ja viis nüüd pilgu tagasi põnevale raamatule, mille pealkiri oli tal juba hea sisu pärast meelest läinud. Tüdruk hakkas huviga raamatus olevaid ridu lugema ning keeras peagi lehte. See raamat oli kindlasti uuema poolne.

Stacy istus tüdruku kõrval olevale toolile, kuid ei avanud kohe oma raamatut. Selle asemel jälgis ta kuidas too tüdruk väga suure huviga raamatut luges. Stace ei saanud aru, kuidas üks tühine raamat suudab kellegi jaoks nii huvitav olla ja kuidas keegi üldse suudab nii kaua lugeda. Tegelikult võiks ta ju teha eksperimenti ja proovida ka kasvõi kordki elus ühe raamatu läbi lugeda, ilma et see kohustuslik kirjandus või siis kuidagi peale sunnitud raamat poleks. Lõpuks avas Stacy Anne oma valitud Deppi eluloo raamatu ning alustas lugemist.

Victoria asetas raamatu endale põlvedele ning toetas ühe käe tooli käetoele ning pea sellele ning luges edasi. Tal polnud enam viitsimist raamatut käes hoida ning lisaks ei pidanud ta põhimõtteliselt midagi tegema, et saada leht edasi keerata. Oskus õhku ja selle all ka tuult taltsutada oli tore. Mõnes asjas oli see väga kasulik.

Stacy märkas silmanurgast kuidas too tüdruk õhku taltsutades raamatul lehte keeras. Nii on ju eriti mugav lugeda, kuig vee abil vist väga ei keera raamatul lehte või mis? Ann pööras tähelepanu tagasi enda ees olevale raamatule ning üritas süveneda.

Vic viis korra pilgu oma raamatult, et vaadata, mida tema kõrval istuv tüdruk luges. Tüdruk muigas hetkeks, kuid viis pilgu tagasi oma raamatule ja luges seda huviga edasi. Hetkene keelatud armastusega kohtumine, huvitav, kas see on ikka hea? Kui samas see mees on mõrvas kahtlusalune ja lisaks ka Vic kahtlustas meest selles. Oh jah, ilmselt on sellel raamatul ootamatu lõpp, mis talle tegelt ka meeldib.

Stacy tüdines ruttu raamatu lugemisest. Ta on sellise tegevuse jaoks liiga püsimatu. Tüdruk sulges raamatu ning lõi selle mütsatusega lauale. Mida nüüd teha? Nii igav polnud tüdrukul juba ammu ammu olnud.

''Mõni on päris kiire.'' sõnas Vic korraks enda raamatult pilku tõstes ja vaadates laual lebavat raamatut. Tüdruk muigas kergelt ja viis pilgu nüüd isikule, kes selle sinna pnai.

Stacy muigas selle peale. "Lugemine pole lihtsalt minu jaoks," ohkas ta siis ning toetas pea kätele. "Ma ei saa aru, kuidas keegi üldse suudab päev otsa lihtsalt lugeda ja paigal istuda." lisas ta veel. Tema seda küll ei suuda.

''Keegi ei käse ju paigal isuta. Ma ise loen suht palju ja vahest liigun parki, istun mõne puu alla ja loen seal, siis edasi näiteks kuhugi randa ja tegelen vahepeal muuga ning jälle loen. Muidugi jah, inimesi on erinevaid.'' sõnas Vic raamatut sulgedes, kuid jättis näpu sinna vahele, kus tal raamat pooleli oli.

"Nojah, seda küll," lausus Stacy peale väikest mõttepausi. Nii saaks ehk ta isegi kunagi mõne raamatu lõpuks korralikult läbi loetud. "Ma olen Stacy Anne muidu," tutvustas neiu ennast ja saatis tüdrukule naeratuse. Veider oleks ilma tutvustamata edasi istuda mõtles ta.

''Victoria Maria.'' naeratas Vic vastu ja asetas enda raamatu nüüd lauale ja lastes järjel kaduda, kuigi ta tegelikult teadis lehekülje numbrit, kus tal pooleli jäi.

"Nagu ma aru saan, siis sulle meeldib lugeda jah?" küsis Stacy, kuid vastus oli tegelikult ju ilmselge. "Mis raamatuid sa siis eelistad?" küsis ta kohe veel ühe küsimuse.

''No kuidas võtta, mõnda asja eelistan sellele rohkem.'' sõnas Vic naeratades. ''No kriminaalromaanid, fantaasia, noorte ja armastus vist enamasti.'' lisas tüdruk õlgu kehitades.

Victoria tõmbas taskust enda telefoni ja viis pilgu kellale. ''Kuule ma pean minema. Näeme ilmselt veel kunagi.'' sõnas tüdruk ning haaras laualt oma raamatu, millega raamatukogu hoidja juurde lippas, et see laenutada. Raamat laenutatud lahkus Vic raamatukogust.

OT: voops, topeltpost! ;d

Stacy vaatas tüdrukule järgi ning ohkas. "Näeme siis...kunagi," ütles ta ise endale, kuna tüdruk oli juba minema lipsanud. Stacy tõusis samuti püsti, torkas raamatu tagasi riiulisse ning lahkus samuti raamatukogust.