Loodame, et keegi ei märka.

Rosalie tuli haiglasse ja jäi ooteruumi ootama. Ta oli siia tulnud väga isiklikul põhjusel ja lootis, et keegi tema tuttavatest siia ei satu. Igaksjuhuks oli ta muidugi juba loo peas kokku luuletanud, kui seda peaks vaja minema. Rosa istus toolile, pani ühe jala üle teise ja hakkas närviliselt käsi mudima.

OT: Siku.

OT: mis toimub, sina panid siku, krissu pani siku ;d

Victoria kõndis haiglasse sisse. Ta oli lubanud külastada ühte oma sõbrannat, et tal ka igav siin ei oleks. Tüdruk pöördus infoleti juurde, kus ta sai mõned infod ja et sõbranna on hetkel uuringutel. Vici suundus siis ooteruumi toolidele istuma, talle lubati teada anda, kuna tüdruk tagasi palatisse naaseb.

Rosalie muutus uuest tulijast närvilisemaks. Ta oleks tahtnud enda kontsaga vastu maad kopsida, kuid see oleks temast imeliku mulje jätnud. Õnneks tüdrukut, kes tema lähedale istus, ta ei tundnud, seega see pidi olema nii ka vastupidi.

Vici hoidis hetkeks pilgu väikesel laual olevatel ajakirjadel ning voldikutel ning haaras siis sealt mingi suvalise ajakirja ja hakkas seda sirvima. Lihtsalt ajaviiteks.

Rosa vaatas iga sajandiksekundi järel oma telefonikella, kuid numbrid ei liikunud grammivõrragi edasi. Ta vaatas hetkeks tüdruku poole. Hei, kas mitte polnud see ta korterikaaslane!?

Vici lihtsalt ajakirja lehti ning ohkas. Loodetavasti läheb nende uuringutega rutem, kuna ta ei viitsik nüüd päris poolt päeva siin veeta.

"Tere," ütles Rosalie tüdruku poole vaadates. Kamajahu, mis nüüd saab, nad polnud tuttavad, kuigi olid korterikaaslased. Ja Victoria käes olid väidetavalt võtmed. Ja Rosa kohvrid olid ikka veel kindlalt ukse taga. Seega...

''Heya.'' sõnas tüdruk korra pilku tüdrukule tõstes, kes tundus talle üsna tuttav, kuid ta ei teadnud kust.

"Ma siis peaks olema su korterikaaslane," ütles Rosalie silmi kissitades. Hea algus, tubli Rosalie. Kindlasti saavad nüüd teist parimad sõbrad. - sarkasmiga öeldult. "Rosalie Carter."

''Oh, okey.'' naeratas Vici selle peale ning lisas siis ''Victoria Maria Evens.''

"Sa millalgi kodus ka oled? Tahaks enda asjad sisse tuua."

''Olen, õhtul ja öösel. See on üsna loogiline.'' sõnas Vic õlgu kehitades ning asetas ajakirja tagasi lauale.

"Mina pole vähemalt viimaste päevade jooksul sisse saanud, aga vahet pole," sõnas Rosalie. Tundus, et ta korterikaaslane polnud eriti huvitatud hetkel suhtlemisest, või vähemalt temaga suhtlemisest. Mis seal ikka.

''Ilmselt siin minu viga. Sorri.'' sõnas tüdruk enda taskutes sorides. ''Näed siin on lisa võti. Hea, kui mõlemal võti olemas on.'' naeratas Vic Rosa'le võtit ulatades.

"Pole midagi," sõnas Rosalie ja võttis võtme vastu. "Aitäh." Ta saatis samuti naeratuse tüdruku poole teele. Tõsi, polnud ju hull see, et ta paar päeva puhkemajas oli ööbinud. Tüdruk oli juba varakult üles tõusnud, seega polnud kellelgi õrna aimugi, et ta seal ka öösel oli olnud.

''Mis muidu siin teed?'' uuris siis lõpuks Vic ning viis pilgu infoletile, kus hetkel valitses tühjus. See isik oli ilmselt kuhugi läinud.

Oh jumal, mõtles Rosalie. Ja kogu enne valmismõeldud lugu oli kui peast pühitud. Mõtle, Rosa, mõtle!

"Ma tulin sõpra külastama," lausus Rose ja tegi "veenva" naeratuse. "Ja sa ise?" küsis ta kohe uuesti, et teemat hajutada.

''Mul ka sõbranna on juhuslikult siin haiglas. Pärast ühine sõber veel.'' sõnas Vica muigega ning viis pilgu nüüd tüdrukule.

Rosa naeratas ebakindlalt. Tegelikult oli ta siia uuringu tulemusi teada saama tulnud. Ja valmistunud maailmalõpuks ning enamakski. Tüdruk ei osanud enam kuidagi juttu teha.

Vic viis pilgu jälle ümber toimuvale ning ohkas.

"Rosalie Carter palun," ütles arst üle ukse. Otsustav hetk, mõtles Rosalie. "Näeme siis kunagi!" hüüdis ta Victoriale.
_____________

Kümne minuti pärast tuli tüdruk kohast, mis palati asemel osutus arstikabinetiks, välja. Ta ütles head aega arstile, ning panemata tähele teisi ootajaid, hüppas suurest rõõmust ja kergendusest lakke! Maailmalõpp ei olnud tulemas. Vähemalt mitte veel.

Vici muigas ja peagi sai ka ta teate, et sõbranna on tagasi omas palatis ja võib tema juurde minna. Vähemalt oli ta ka oma korterikaaslase ära näinud.