Sweet Park.

Lizzie oli niisama parki tulnud õhtu poole kuna ta tahtis tänase õhtu veeta sees kui väljas. Liz istus purskkaevu äärele ning vaatas niisama omaette maha. Ta ei kavatsenud nii pea enam ühelegile peole minna kuna nüüdseks oli küll peavalu ammu üle läinud aga ikkagi see pohmakas, mis oli jube. Liz ohkas ning viis oma pilgu taevasse, kus ei olnud veel tähti näha kuna päike ei olnud veel loojunud. See säras taevas.

OT: Rosalie

Rosalie kõndis parki. Tal ei olnud kindlat põhjust siin olemiseks, ta lihtsalt tahtis tulla. Juba eemalt märkas ta Lizziet.
"Hei," hüüdis tüdruk ja sammus tema poole. Ta istus samuti purskkaevu äärele.

"Oh Heya, Rosa," lausus Liz naeratades ning viis siis pilgu korra Rosalie'le ning siis tagasi taevasse.

"Mis teed siin?" küsis Rosalie üsna ajuvaba küsimuse. Ta tekitas purskkaevu vee pinnale väikese laine. Tüdruk hoidis seda seal natuke aega ja "lasi" sellest siis "lahti". Väike laine plärtsatas vette ning paar piiska kukkus tüdrukute peale.

"Ah tead, ei soovi väga seal umbses toas olla. Täna pool päeva ravisin pohmakat ka siin juu," lausus Liz ning vaatas siise selle purskkaevu vee pole. "Ei pritsi mind läbimärjaks, saad vastu hullemini," lisas ta muigega juurde.

"Haha, käisid ka eile seal peol? Kooli peal jutud levivad," küsis Rosalie ja naeris. "Kuule, kui see on läbimärg siis... Ma suudan palju rohkemat!" ütles ta silmi kissitades ja pahvatas naerma.

"Ojaa, käisin, ma olen üksneist, kes oli seal väga purjus lõpuks. Ärkasin hommikul keset tänavat," lausus Liz naerdes. Nüüd tundus see kõik nii mega naljakas juba vaikselt. "Ei ma mõtlesin, seda, et kui kavatsed veel rohkem märjaks pritsida saad hullemini vastu. Ei tasu energia'ga mässada," lausus Liz naerdes.

"Hahaha, ei, normaalne," ütles Rosalie ja lõkerdas naerda. Ta vajus pikali purskkaevu ääre peale ja lausa vappus naerust, kujutades ette Lizziet, hommikul ärkamas, keset tänavat. Tüdruku juukseotsad puudutasid juba purskkaevuvett ning ta tõusis taas istukile, naermist peatamata. "Sorry, see kõik tundub lihtsalt nii... naljakas," lausus ta ja pühkis silmanurgast suurest naermisest tekkinud pisara ära. "Räägi veel, mis te tegite!" pakkus ta.

"Ära muretse, ma tean jaa, et see on naljakas," lausus Liz ise ka naerdes. "Ah tead kustutasime ühe tule, mille üks tüüp kogemata tegi. Siis andsin ühele oma küüneviili, et see saaks ühe isiku kingalt kontsa maha viilida. Siis loomulikult jõime hulganisti alkoholi ja siis mingi hetk hakkasime korterit poole minema aga ilmselt poole tee peal tuli uni peale ja noo siis lõpetasime seal. Mina ja üks poiss. Ära muretse, me oleme vaid head sõbrad ei muud midagi," seletas siis ta midagi seal.

Küüneviili juttu kuuldes kukkus Rosalie naerust pikali ja muidugi otse purskkaevu. Ta tuli kohe pinnale, sest vesi oli seal madal ja ütles naermise vahele: "Pole midagi, see on kõigest vesi, MINU vesi!" Ta naeris seal veel, kui Liz jutustas eilsest peost ja ütles lõpus: "Oleksin pidanud ka tulema ikka!"

OT: Ega tema ei saa end ise niisama kuivaks teha jah? Õhu-element vist saab ainult?

OT: Õhk ja tuli peaksid saama

"Tahad kuivaks saada?" küsis Liz naerdes siis seal. Tal oli hetkel nii hea tuju, et annab olla. Võib tunduda, et ta polnud veel kaineks saanudki. "Oleksid jaa pidanud tulema," lausus Liz.

"Saada sõnum, kui järgmine pidu toimub või midagi. Kuule, tahaks jaa." Tüdruk ronis purskkaevust välja, tema riided tilkusid veest ja juuksed olid veidi lokki läinud.

"Eks ma saadan. Kui meeles on. Ma ei lähe kindlalt lähi päevil peole," lausus Liz muigega. "No davai siis," lausus Liz ning hakkas siis õhu ja mingil määral ka veidikese tule abil Rosalie't kuivatama.

"Mul võiks ka selline võime olla," ütles tüdruk ja tegi siis mõtliku ilme, "või tegelt, vesi on ikka liiga kallis, et sellest loobuda." Peagi oli ta peaaegu kuiv, ainult juuksed olid veidi niisked.

"Ma suudan ka vett juu taltsutada kui vaja," lausus Liz muigega ning ohkas. Liz siis kuivatas ka Rosa juuksed ilusasti kuivaks. Ta istus siis tagasi purskkaevu äärele. "Muidu, mis sa ise siind teed?" küsis ta siis kuna tema arust küll Rose polnud seda öelnud.

"Niiet vilistan ja sa oled kohe kohal?" küsis Rosa naerdes ja kulme kergitades. "Hmm, polegi paha mõte. Sa oleksid nagu mu omaenda..." Tüdruk mõtiskles veidi aega. "Draakon? Purskad tuld ja suitsu. Peast kasvavad lilled välja ja sa nutad koguaeg ja tänu nutmisele kukuvad pisarad elektriliinidele ja tekib äike. Jah, just nii!" Rose naeris ja vastas siis tüdruku küsimusele. "Niisama, tulin värsket õhku hingama, polegi erilist põhjust siin olla."

Lizzie hakkas Rosa fantaasia peale naerma südamest lausa. "Good story,"ütles ta veel läbi naeru. "Ahah," lisas ta juurde veel ning naeris endiselt edasi.

Rosa naeris samuti veel tükk aega. Siis küsis ta: "Mis aine sa oleksid valinud, kui poleks saanud energiat võtta?" Tüdruk istus nüüd taas purskkaevu servale ja võttis põlvedest kätega kinni ning vaatas ootusärevalt Liz'i poole.

"Mina olin kunagi maa element vaid... ja sealt järest edasi arenesin kuidagi moodi ja must sai energia," lausus Lizzie kui oli naermise lõpetanud ja seisis endiselt veel püsti. Täna oli juba küllalt istutud.

"Mäletan jah seda... Kuidas me alati tundides koos istusime ja lollitasime. Ja siis tuli sinul maa-tund ja minul vee oma. Me olime ilgelt kurvad, et üksteisest lahku pidime minema," ütles Rosalie ja naeris omaette. Ta lasi jalad lahti ja pani need maha. "Koolist rääkides... Kuna jälle tunnid algavad?"

"Ma mäletan ka seda," lausus Liz ning ohkas. "Olid ajad," lisas ta veel juurde. "Kus juures ma ei tea seda. Õpside puudus on, ei tea mis vanadest sai," lausus Liz naerdes.

"Ei tea tõesti. Kas see reegel kehtib ka seal aastal, et kui koolist lahkud, nagu vaheajal või nii, siis enda võimeid seal sa kasutada ei saa?" küsis tüdruk ja kõlgutas oma jalgu.

"Ära minu käest päri, ega ma ka kõike ei tea," lausus Lizzie sellepeale naeratades.

"Ole nüüd!" lausus Rosalie ning nõjatus ettepoole, et Lizziet müksata. "Sa oled alati minu noorem targem õde olnud!"

Lizzie muigas kui Rose teda müksas. "No tõesti ma ei tea vastust selle küsimusele," lausus 'Liz ja see oli tõsi. "Jh jh ma olen tark jah jah," pomises Liz seal siis endamisi vaikselt.