There's nothing I can do

Stacy jalutas panga poole. Tüdruk teadis, et see on varisemis ohtlik, kuid see teda küll ei peatunud. Kui ta on nõuks võtnud kusagile minna, siis mingid hoiatussildid teda küll tagasi ei hoia. Ann jõudis panga juurde, ronis üle kettide, mis pidid inimesis siis vist eemale hoidma ning liikus äärele aina lähemale. Ta kiikas üle ääre ning liikus siis veidi äärest kaugemale, et ennast maha pikali visata. Enesetunne oli eelmise õhtu peast veel suhteliselt karm, oli ta ju kõvasti pidutsenud. Stacy heitis murule pikali, ohkas ning sulges siis silmad.

OT: Cevin!

Cevin uuris vaikselt ümbrust ja oli jõudnud panga juurde. Poiss märkas, kedagi panga ääre juures pikali ja lähemale jõudes tundis ta ära oma õe. Cev kortsutas selle peale kulmu ning ronis ka üle keti. ''Tsau nunnu.'' sõnas poiss, kui oli tüdruku juures ning kummardus Stacy näo kohale.

Stacy avas väikese ehmatusega silmad. Ta ei osanud kedagi siia tulemas oodata. "Mis kisendad siin" podises ta veidi pahuralt ning hõõrus oma oimu kohti. Pohmakas võttis endiselt võimust ja tüdrukul polnud sugugi hea olla. "Tere sulle ka!" tegi ta veidi rõõmsama näo pähe kui sai aru, et tegemist on ta vennaga.

''Mis suga juhtus? Sõjas käisid?'' muigas Cevin ning istus siis oma õe kõrvale.

"Oeh, sa ei taha teada!" oigas Stacy ning üritas ennast istuli ajada. Lõpuks kui ta istuli sai, toetas ta pea venna õlale, sest ta ei suutnud seda lihtsalt püsti hoida.

''Kellegil vist oli pikk pikk pikk öö.'' sõnas poiss ja pani käe ümber oma õe, et teda toetada.

"Mhmhh," mõmises tüdruk vastuseks. "Mäletaks siis sellest ka midagi," pomises ta. See oli tõsi, Stacy ei mäletanud peost mitte midagi. Tüdruk teadis vaid seda, et kingad millega ta õhtul peole läks, lõpetasid prügikastis, sest pks neist oli kusagile kadunud ja teise konts oli mingit moodi läbi teinud totaalse muutumise, pealegi oli tüdruk mingil veidral kombel ärganud üldsegi koolikatusel, mis on klubist ikka väga kaugel.

''Oh sind küll, ära liialda siis nii palju alksiga tüdruk.'' sõnas Cevin lõbusalt naerdes ja patustas õele õrnalt pea peale.

"Hea öelda, eksole,"muigas Stacy. "Tegelikult tahtsin ma piirduda vaid paari kokteiliga. Ma ei kujuta ette ka mille kuradi pärast ma nii palju seda alksi kaanisin," Sellest õhtust pidi tulema midagi vahvat. Hea mälestus, kuid nüüd on asjad hoopis teist pidi. "Mul pole õrna aimugi, mida kõike ma korda saatsin." lisas tüdruk veel juurde.

''Ma ka parem ei taha teada, aga loodan, et ma onuks ei saa veel.'' sõnas Cevin muie näos ja vaatas niisama ringi.

Stacy tõstis järsult oma pea ja vaatas suurte silmadega vennale otsa. Seejärel lõi ta rusikaga talle vastu õlga ning puhkes naerma. "Seda rõõmu ma sulle veel küll pakkuma ei hakka," lausus ta siis läbi naeru. "Kuigi... Kes seda enam mäletab," kergitas Stacy kavalalt muiates kulme.

''Hah, ega sina kantseldad oma tittesi ise.'' sõnas Cev muigega ning turtsatas siis vaikselt naerda.

"Kah onu noh," turtsatas Stacy naerma. "Rahu rahu, ma olen üpriski kindel, et midagi sellist küll ei juhtunud," lisas ta siis. "Ma ee.. Jõin, tantsisin, ee... mingi tulekahju oli.. siis on must auk, kus ilmselt mu kingadega midagi juhtus ja siis ma ärkasin kooli katusel tühja rummipudeli ja ühe oma kingaga, mille konts oli veidral kombel kõvasti lühem kui ta olema oleks pidanud..." üritas tüdruk eelmist õhtut meenutada.

''Mis tegid selle kontsaga siis? Lõid kellegi maha, sooritasid mõrva? Kellega sa koos olid? Äkki tema lõidki. Kuule tüdruk sul on mõrv kaelas nüüd.'' rääkis Cevin naerdes ja viskas pilgu oma õele.

"Kuule.. tõesti.. Ma ei mäleta ju ja mis ajast sa nii uudishimulikuks oled muutunud?" naeris Stacy. "Erikuga olin vist enamasti." siis aga tüdruku nägu tõsines "Kui nüüd mõelda, siis ma polegi teda täna näinud. Loodan, et ta on ikka kombes,"

''Ei ma pole uudishimulik, ma niisama uurin elu. Tahaks ikka teada, mida minu paharetist õekene siin korraldab.'' sõnas Cev ning puhkes siis naerda, kuna nagu ikka poisi geniaalne mõstus suutis ''huvitava'' teksti välja mõelda.

"Aga selle kinga juurde lõpuks jõudes, siis mul pole õrna aimu ka mida ma nendega tegin. Üks on kusagil teadmata kadunud ja tein nüüdseks juba prügikastis, sest mida ma selle ühe räbalaga ikka peale hakkan. Kahju veits, päris kobedad olid teised," Stacy nägu oli mõtlik. Ta ragistas ajusid, et ehk meenub midagi kuid seis oli lootusetu. "Aga nüüd.. Mida sa siin teed üldse? Paps peksis kodust välja?" naljatles tüdruk.

''Ei, ma vabatahtlikult.'' sõnas Cevin lõbusalt ja lisas siis ''Teine king ongi see saatuslik mõrva relv, millega sa selle kuti killisid kellest sa rasedaks jäid. Ei mu õel on ulmeline elu.'' Poiss lagistas peale seda naerda ja vaatas oma õde, kuna tahtis teada, kuidas ta nüüd reageerib. Loodetavasti elu jääb ikka sisse.

"Sina ja sinu fantaasia," vastas Stacy nägu krimpsutades. "Ilmselt leitakse see king siis mõrvapaigalt ja siis leitakse mind üles ja siit mu vangipõli hakkabki, nii et naudi viimseid hetki oma vabaduses viibiva õega," mängis Stacy kaasa üritades naeru tagasi hoida.

''Rase vangis, see kõlab...ehm..halvasti?'' sõnas Cevin kulmu kergitades ''Muide, kust sa tead, et sa kinga mõrvapaigale jätsid?''

Stacy naeris nüüd juba kõva häälega. Peavalu oli peaaegu unustatud. Jah, just nii hästi Cev talle mõjubki. "No kuhu ma selle kuradi kinga veel jätta sain?" küsis ta läbi naeru. "Ja selle raseduse asja võid heaga ära unustada," lisas Stacy end uuesti pikali visates, sest nii oli ju palju mugavam olla.

''No sa ise ütlesid, et olid koos poisiga, lisaks sa ei mäleta midagi.'' arutles Cevin, just kui endamisi. ''Tegelt kohati oleks tore onuks saada.'' lisas ta veel oma jutule väikese selgituse ''Jaja, ma tean, olin just vastu ja nüüd tahaks onuks saada. Ma olengi selline, tead ju. Ja kui ma mõtlema hakkan.''

"Sa võid ju tahta, aga ilmselt ei juhtu see veel niipea." turtsatas Stacy naerma. Tüdruk kujuta sette kuidas ta lapsevankriga ringi kärutab ja titte kussutab. Eieii nii see küll ei lähe. Stace puhkes oma mütte peale naerma "Miks ma üldse sinuga sellest teemast räägin. Iu!" ütles Stacy veidi tõsinedes ja manas ette vildaka aeratuse.

''Sellepärast, et ma olen su venna ja su tulevase tita onu.'' sõnas Cev lõbusalt naerdes.

"See tulevane tita tuleb ikka väga kauges tulevikus," lausus selle peale Stacy. "Ma loodan ikka enne tädiks saada," vihjas nüüd tüdruk ja liigutas oma kulme üles-alla, endal lai naeratus näol.