Sina ka siin

Andrea lamas jalka väljaku kõrval olevatel pinkidel. Neidisel ei olnud midagi eriti teha ning otsustas nautita vaikust ja värsket õhmu koos telefoni ja muusikaga. Väljas hakkas juba vaikselt hämarduma ning jahedamaks minema ning see meeldis Andi'le üsnagi. See tähendab, et polnud päikest, mis võis ta täiuslikult kahvatu nahatooni rikuda.

OT: Erik

Erik küll ei teadnud, mida ta seal staadionl teeb, aga igastahes ilmus ta koos oma rulaga sinna. Poiss vaatas ringi ning märkas siis ühte tüdrukutl. Eku võttis suuna tema poole.

Andi ümises enda, ette laulu sõnu, mis vist ei kõlanud kõige paremini, aga who cares. Not Andrea. Mingil arusaamatul põhjusek kandis Andi päikseprille, mis muutis kõik paar tooni tumedamaks ning tänu sellele oli ta täielikult oma ajataju kaotanud.

Erik lähenedes tüdrukule, vaatas teda mõtlikult. Ta tundus nii kuradime tuttav. "Hei !" hõikas ta siis tervituseks neiule.

Andi kuulis seda läbi klappid ning võpatas. Neidis vaatas segaduses olles ringi ning märkas eemal ühtegi vägagi tutavat poissi."Hei,"sõnas Andrea nind lükkas päikseprillid silmade eest ära. Järsk ere valgus pani teda silmi kissitama.

"Mina olen Erik ja sina ?" küsis poiss siis ning jälgis tüdrukut. Ta oli kindel, et kohe tunneb ta ära.

"Andrea," lausus tüdruk ning lükkas päikseprillid ette tagasi, et ta vähemalt midagi näeks. Ilma pimestatava valguseta sai ta rahulikult poissi uurida. Hetke pärast tahtis Andrea enast lüüa selle eest kui loll ta on.

"Andrea ? Mida sina siin teed ?" küsis Erik üllatunult ja jooksis oma õde kallistama, tõstes ta samal ajal õhku.

"Eku,"kiljatas Andrea ning jooksis oma vennale vastu ja mässis oma käed ta kaela ümber."Mida sa arvad?"naeris Andi. Tüdruk oli mingi moment selle ära unustanud, et ta vend ka siin õpib.

"Sa valdad ka nüüd elementi ?" küsis Erik lõbustatult. "Mis element sa siis oled ?"

"Jap,"naeratas Andi,"vesi." Natukene kuidagi irooniline või nii.