Järve ääres

Lillith jalutas järve äärde. Talle meeldis vesi ja seal oli üldse väga ilus. Lillith istus murule ja jäi järve vaatama.

OT: teema sellega, kes esimesena tuleb

Ellie jalutas samuti järve äärde. Ta märkas kedagi, lähemale jõudes sai ta aru, et see oli tüdruk. Marie naeratas omaette ja istus ühe suure kivi peale, mis oli järve kaldal.

Lilli märkas kohe uur tüdrukut. Varem polnud ta teda näinud, aga ega see mingi ime pole, kui Li alles siia sattus. Ta oli rõõmus, et keegi oli veel järve äärde tulnud. "Hei," sõnas ta tüdrukule. Oleks ju tore, kui mõni sõber ka oleks.

Ellie võpatas ja vaatas hääle suunas. Ta oli jäänud järve imetlema. "Hei," ütles Marie sõbralikult vastu. Ka tema tahtis sõpru. "Ellie Marie," tutvustas ta kohe end ja naeratas tüdrukule soojalt.

"Lillith Way. Kutsuda võid Lilliks," vastas Lilli naeratusega. Ta mõtles, mida küsida. "Ma olen 17. Ja sina?"

"Samuti 17," naeratas Ellie. Ta ei teadnud enam mida küsida või mida enda kohta öelda. Pigem vaikida, kui mingit lolli juttu suust välja ajada. Neiu muigas selle mõtte peale.

Kuna Lilli ei tahtnud vestlust mingil juhul lõpetada ja ta üritas sõbruneda, küsis ta: "Kui kaua sa siin juba olnud oled?" Ta naeratas soojalt.

Ellie oli rõõmus, et Lillith ise küsis midagi. "No paar päeva umbes," vastas neiu. "Aga sina?"

"Sama. Sellepärast ma ei tunnegi siin kedagi," tunnistas Lilli naeratades. "Niisiis... Kui küsida tohib, siis mis su hobiteks on?"

"Hehe, sama siin." muheles Ellie rõõmsalt. "Tavaliselt vabal ajal ma kas siis jooksen või loen raamatut." vastas neiu. "Ja mis sinu hobid on?" küsis ta sõbralikult Lillith'lt vastu.

"Noh.. Ratsutamine. Mulle väga meeldivad hobused. Aga ka joonistamine," vastas Lilli. Nüüd olid tal küsimused peast läinud ja tüdruk lootis, et Ellie küsib või ütleb midagi. Tüdruk lihtsalt naeratas.

"Oh, ma olen ka mõelnud, et hakkaks ratsutama. Mulle meeldivad ka hobused, eriti siis, kui olin pisike. Ema ostis alati mulle mõne mänguhobuse," naeris Ellie. "Muidu mis stiili muusikat sa kuulad?" küsis Marie ühe suvalise küsimuse, mis tal pähe tuli. Ise naeris selle nõmeda küsimuse peale.

Lilli oli rõõmus , et Ellile ka hobused meeldisid. "Eem... Seda, mida raadiost tuleb," naeris Li. "Ja kuidas sinu muusikamaitsega lood on?"

"Pop on üks parimaid," muigas Ellie ja pilgutas silma. "Aga muidu mis sinu hobuse nimi on?" küsis Marie eelmise teema juurde pöördudes.

"Aleyza Blau. Super mära," sõnas Lilli. "On sul siin ka hobune?" uudis ta naeratades.

Ellie naeratas noogutades. "Ei ole. Veel." muigas neiu ja mõtles mida veel küsida. Tal oli pea täiesti tühi.

"Okei. Aga kui sa plaanid ratsutamisega tegeleda, siis ma olen kindel, et varsti sa saad ka hobuse," sõnas Lilli naeratades. Ka tema ei osanud enam midagi öelda ja vaatas järve.

Ellie muigas. "Seda kindlasti." Ka tema vaatas järve. Siis tuli talle meelde, et Ellie istub kivil ja Lillith seisab püsti. Marie võttis end koomale (see oli suur kivi). "Tule, istu." ütles ta sõbralikult Lillile.

"Aitäh," vastas Li ja istus kivile. "Ee... Mis sulle meeldib?" pahvatas ta järsku ja avastas siis, kui tobe küsimus see oli.

Ellie muigas. "Ma ei saa aru. Kas söögipoolest või...?" Marie vaatas järve ja mõtles, mida ta selle all võis silmas pidada.

"See oli nii rumal küsimus..." kogeles Lilli. "Mina ei tea. Ma ei osanud midagi küsida. Aga noh.. Siis... Söögipoolest.." Ta turtsatas ja muigas. Kui tegu oli millegi küsimusega ja natuke oli inimese kohta teada saadud, ei osanud Lilli just parimaid asju välja mõelda.

"Pole midagi." naeratas Ellie. "Umm...no mulle meeldivad magusad asjad, nagu näiteks jäätised, kommid ja nii edasi." ütles Marie aga lisas kohe: "Kuid ma ei lähe üldse paksemaks,"

"Sama siin," vastas Li naeratades. Nüüd otsustas ta suu kinni hoida. Aitas juba tobedatest küsimustest.

"Aga muidu, mis element sa oled?" küsis Ellie. Ta tahtis seda juba ammu tegelt teada, aga ei julgenud küsida.

"Õhk," sõnas Lilli. "Ja sina?" uuris ta naeratusega.