Järve ääres

"Maa," Ellie suul püsis ikka lai naeratus.

"Oh, okei," vastas Li. "Kuidas sul siin muidu meeldib?"

"Täitsa normaalne. Vähemalt esialgne arvamus on selline," vastas Ellie endiselt laia naeratusega. "Ja sulle?"

"Ma arvan ka niimoodi. Tore tundub," vastas Li. Ta ei osanud midagi küsida. Või noh, põhimõtteliselt oskas, aga siis oleksid tulnud välja imelikud küsimused ja tüdruk ei tahtnud, et Ellile jääks temast kahtlane mulje.

Ellie naeratas. "Kas sa mulle ükskord enda mära ka näitad?" küsis Marie suure uudishimuga. Ta pöördus jälle hobuste juurde tagasi. Midagi muud ta küsida ei osanud.

"Aga muidugi." Lilli naeratas laialt. "Ükskõik, millal sul aega on. Ta on sinuga kindlasti sõbralik."

Ellie naeratas. "Siis on tore." Nüüd enam ei osanud neiu tõsiselt küsida. Vähemalt hetkel. Ta vaatas järve.

"Jah," podises Lilli. "Mis loomad sul on või sulle siis meeldivad?" Tema näol oli naeratus.

"Ma armastan üle kõige koeri ja kasse. Mul endal on üks kass ja üks koer." ütles Ellie. "Hobused ka muidugi." Neiu naeratas. "Nagu ma aru sain, siis sulle meeldivad hobused.. või keegi veel?" muigas ta.

"Koerad ja kassid on toredad," ütles Li. "Mis su koera ja kassi nimi on?"

Ellie noogutas ja vastas siis Lillithi küsimusele: "Koer on Ally ja kass on Angel. Mõlemad on emased."

"Lahe. Kas koer on see, keda ma su facebook'i pildi peal nägin?" küsis Lilli ja naeratas laialt. Ta oli õnnelik, et oli endale sõbranna saanud.

"Jah, Ally oligi see." muigas Ellie ja samal ajal noogutas. Ka tema oli õnnelik, et oli endale hea sõbranna saanud.

"Ta on niiiiiiiiiiiiii nunnu!" ütles Lilli ja naeratas.

"Haha, ma tean. Ally on väga pehme ka. Ma võin teda näidata sulle ka ükskord," naeratas Ellie ja vaatas järve. "Ally on väga sõbralik."

"Ma tõesti tahaksin teda näha. Ja kassi ka muidugi," ütles Li. "Ja mida ma nüüd rääkida võiks," arutas ta kogemata kõva häälega. Ups, mõtles ta

Ellie hakkas valju häälega naerma. Lillith oli lihtsalt nii naljakas. "Ei tea," ütles ta samal ajal, kui naeris.

Lilli naeris vastu ja lootis, et Ellie temast midagi imelikku ei arva. Ta hoidis oma suu kinni ja tagus end mõttes kirvega.

Ellie naeris ikka. Ei, Ellie ei arvanud temast midagi halba. Ainult head. "Tead, et sa oled ikka väga naljakas kuju. Sa peaksid minema anektooti jutustajaks." Marie aga naeris edasi.

"Hahaha," puristas Lillith. "Kõike peab proovima. Kuule, tegelikult... Mis sa arvad, kui läheks korterist läbi ja noh, siis ma tahaks sööma minna. Sa võid muidugi kaasa tulla, kui viitsid. Meid pandi korterikaaslasteks, kui sa veel ei tea," tegi Lillith ettepaneku.

Kui Ellie naeruisu sai naerdus, vastas ta Lillile: "Väga hea mõte. Mul on ka kõht suht tühi." Marie hüppas kivilt maha ja vaatas Lillile otsa.

"Okei, lähme siis!"

OT: teeme siis teema meie korteris.

OT: Ok, alusta sa.