Öösel surnuaias

Vici oigas kui oleks peaaegu, et keset seda muda teed libisenud ja pikali kukkunud. Ega ohtlik värk. Okei, see selleks. Tüdruk järgnes Liz'ile, loodetavasti pääsevad nad siit pea, sest siin olemine tekitas värinaid.

Lizzie kõndis mööda seda mudast teed edasi. "Kuradi muda," pomises ta seal vaikselt kui oleks selle libeduse tõttu peaaegu pikali käinud. Ei tasu eriti väga kontskingadega mudas käia, see on ohtlik. Liz ohkas kui ei paistnud veel kuskil läheduses, seda välja pääsu.

''Ilmselgelt me mõlemad oleme blondid, kuna siin kõrval on täiesti korralikult niidetud muru ja me saaks selle tee asemele, millel vallutab muda muru kasutada.'' sõnas Vici itsitades ja astus teelt nüüd muru peale, kuhu vastu ta ka pisut ka oma jalanõusi puhastas.

"Ma olengi blondiin. Loomulik blondiin," lausus Lizzie ning näitas siis oma juuste poole naerdes. Liz astus ka siis muru peale ning vaatas siis oma kingi. Ta siis puhastas ka oma kingi, ta isegi võttis omale vee appi kuna tema kingad olid ikka väga porised.

''Ma mõtlesin mõistuse poolest, juuksevärv ei oma mingit tähtsust hetkel.'' sõnas Victoria muigega ja kõndis mööda muru edasi.

"Ma sain aru jaa mida sa tegelt sellega mõtlesid," lausus Lizzie muigega ning kõndis ka siis edasi see kord mööda muru ikka.

Victoria pahises vaikselt endast õhku välja ja siis uuesti sisse. Vahepeal viis tüdruku pilgu ümbrusele, et äkki paistab kuskil mingi tee, aed või kas või mingi maja, mille juures saaks surnuaia värava juurde.

Lizzie kõndis vaikselt edasi ning vaatas samal ajal enda ümber ringi pidevalt, seda selleks, et leiaks selle väljapääsu siit juba.

''See surnuaed on mingi lõpmatu wä?'' torises Vici Lizzu selja aga ja viis pilgu üle surnuaia. Nii palju kui nägi sai ta aru, et kuskil pole lõppu näha.

"Ei peaks olema aga see pidavat olema oma mitu kilomeetrit ikka pikk," lausus Lizzie ning kõndis siis edasi. Nad raudselt läksid kuskile vales suunas ma arvan.

Tüdruk oigas ''Nii me jõuame alles hommikuks tagasi korterisse.'' ning viis pilgu ümbrusele ja taevale, kus ilutsesid tähed ja kuu.

Lizzie ohkas ning kõndis edasi. "Mul on ka selline tunne," lausus Liz ning viis ka oma pilgu korraks taevasse aga üsna pea tagasi kaugusesse.

''Ja siis magama päev otsa ja sa tuled jälle oma sugulaste või kelle iganes hauda otsima ning lõpuks eksid jälle ära. Mul on hea mõtlemine.'' sõnas tüdruk kätega pisut vehkides ja vaatas ümbrust. Yeah, see pimedus ajas peast segi pisut.

"Su lause kõlas päris loogilselt ma vaatan," lausus Lizzie. "Ma ei usu, et päris päev otsa magan aga homme ma ilmselt siia veel ei jõua," lausus Liz ning vaatas siis ringi.

''Yeah, mu lause oli loogiline. Ma isegi ei taju selle mõtet.'' sõnas Victoria õlgu kehitades, kuigi tüdruk seda ei näinud. Ah suva see.

"Ma enam vähem sain pihta," lausus Liz ning naeratas, mida aga keegi siin oi.edas eriti ei näinudki.

''Kui täpsemalt mõelda, siis saab jah pihta.'' sõnas Vici vaikselt naerdes. Uskumatu, et ta suutis hetkel naerda, kuigi nad oleks pidanud hoopis millegi muuga tegelema.

"Täpselt," lausus Liz ka siis vaikselt naerdes. Seda küll jaa. Liz kõndis loomulikult edasi. "Kus kurat see peavärav on?" küsis Liz seal pomisetes, tal oli sellest kõndimisest juba kõrini.

''Siin pole ju nii pime ka ja lisaks me oleme siin ei tea kui kaua tatsanud. Võimatu värk.'' turtsus ka Victoria nüüd Liz'i seljataga edasi liikudes.

"Ma mõtlen sama siin," lausus Liz sellepeale ning ohkas. Samas ka kõndis edasi.

Victoria oigas lihtsalt ja seisatas hetkeks, kuna kuulis mingit krabinat.Tüdruk viis pilgu ümbrusele ja ehmatas kui musta ja halliga kass tema ees mööda jooksis. Vica koperdas paar sammu taha poole ning see tõttu Lizzu'le otsa. ''Sorry,'' pomises tüdruk ainult. Ta oli ikka mõnusalt ehmatanud.

Lizzie kõndis rahus edasi aga seda hetkeni kuni Victoria talle otsa koperdas. "Pole hullu," pomises Liz ning see kord ta suutis õnneks tasakaalu hoida.

''See kass ehmatas.'' sõnas Vici viibates eemale, kus 2 ilmselgelt kassi silma vastu helkisid. Just kui tähed öises taevas.

"AA," lausus Lizzie ning vaatas sinna poole. "Cat don'r scare other people okay," ütles Liz siis sellele kassile naeratades.

Victoria puhkes ka naerma. Eks nad mõlemad hakkasid siin juba vaikselt peast segi minema vist.