Mis siin? Mitte midagi! (3.korrus)

"Ei ole," lausus Kesha vaikselt ning ohkas korraks.

Cevin ainult noogutas endiselt tüdruku poole vaadates.

"Sul?" küsis ta siis poisilt. Ta tahtis teada, miski pärast.

''Jep, õde ja vend.'' sõnas Cevin ning tõstis pilgu jälle igavale ja tühjale koridorile.

"Veab," lausus Kesha siis sellepeale ning vaatas ka siis seal koridors veidikene ringi.

''Kuidas võtta.'' muigas Cev ja vaatas 3 korruse lage.

"No minu arvates veab kuna mul pole kunagi normaalset perekonda olnud," lausus Kesha vaikselt ning viis pilgu enda ette maha.

''Mis mõttes?'' küsis Cevin pilku nüüd neiule viies.

"Ema suri paar minutit hiljem minu sündi ja isal oli minust täitsa ükskõik. Nüüd on tema ka surnud, pole aimu kuidas suri aga igastahes ma olen oma 11 aastat lastekodus elanud," lausus Kesha siis vaikselt, see oli üldse esimene kord kui ta seda kellegile rääkis.

''Outch, kahju.'' ohkas Cevin ''Ma olen ka ilma emata elanud, kuid sellegi poolest tundub minu elu sinu oma kõrval ilmselgelt lillena.''

"Mhm," lausus Kesha vaikselt ning vaatas endiselt enda ette maha.

Cevin õhkas ja jälgis üht õpetajat (kes see ka poleks), kes ühest klassist nüüd teise liikus.

Kesha viis ka korraks pilgu selle õpetajale. "Sa oskad selle tulega muidu juba midagi peale ka hakkata?" küsis ta siis poisilt. Ta ei olnud enam nii häbelik selle poisi juuresolekul kui algul.

''Natukene midagi ikka. Leegi ikka käe peale saab, aga muidu olen täielik koba.'' sõnas Cevin kerge muigega ''Aga sa ise?''

"Ma ei ole ka selles aga, selle väikese leegiga võib nii mõndagi kogemata põlema panna," lausus Kesha vaikselt sellepeale.

''Tõsi, seega ma parem väga midagi suurt ei ürita.'' sõnas poiss väikse muigega.

"Just just, ma ka mitte enam," lausus Kesha sellepeale.

''Ei tea, kuna meil ka tunnid on. Ma pole kuulnudki neist midagi.'' sõnas Cevin pisut kulmu kergitades.

"Ma ka pole midagi kuulnud," lausus Kesha sellepeale, ta oli siin olnud ka juu vaid paar tundi.

Cev ohkas ning silmitses aknaid, mis nende ees laiusid ja kust välja nägi. Ja jälle ta ei teadnud mida rääkida.

Kesha vaatas niisama endiselt veel omaette maha. Ta ka ei osamud millekist rääkida.

''Elasid sa siin kandis või kolisid siia?'' uuris Cevin lampi mingi küsimuse. Tal endalgi polnud enam meeles, kas oli seda küsinud või ei.

"Ma elasin siit kohast suht kaugel aga jh see oli ainus kool kuhu mind sisse võeti," lausus Kesha sellepeale. "Sa?" küsis ta siis vastu.

''Üsna kaugel, kuid tulin siia, kuna õde käib siin koolis ja vähemalt pole alone.'' sõnas Cev naeratusega.

"Ahsoo. Mis element ta on?" küsis Kesha siis.