Olen rebel (2. Korrus)

Andi oli igavusest otsustanud tulla kooli uurima, sest muud tal siin eriti teha polnud. Sõpru siin koolis tal väga polnud ning praegu paistis koolimajas vähe inimesi liikvel olevat ja neidisel polnud mingit tahtmist õue päikese kätte minna. Ta võib ju sedasi veel päevituda! Mingi emotsiooni ajel arvas Andrea, et geniaalne idee on rulaga siseruumides sõita. Mõeldud tehtud! Nüüd sõitiski Andi mõõda koridori edasi tagasi. Kas ta tohtis seda teha? Ta ei teadnud seda. Kas ta võis pahandusse sattuda? Teda ei huvitanud.

OT: Marc

Marc just istus koridoris. Starter'i pudel ühes käes ja poolik Snickers teises, mida ta juhuslikult sõi. ''Kas sa ei karda pahandustesse selle eest sattuda?'' küsis Mõmmi tüdrukult, kes rulaga koridorri sattus.

Iris pidurdas ning pööras ennast ümber, et näha, kust hääl tuleb. "Eip," raputas Andi pead ning istus rulale ja lükkas endale kätega hoogu veeredes natukene võõrale poisile lähemale.

Mõmmi kergitas kulme ''No okei.'' ütles Mõmmi muiates. Bad girl. See oli esimene mõte, mis Mõmmi peast läbi käis.

Andi kehitas õlgu ning lükkas uuesti kätega hoogu. Seekord veeres ta poisist eemale. Andrea oli lihtsalt selline, ta ei viitsinud tagajärgedele mõelda. Ta võib seda teha, siis kui ta on 30.

''Nii, et skater girl jah? Mis su nimi on?'' küsis Mõmmi naeratades. Talle meeldisid sellised tüdrukud. Pahad tüdrukud.

"Kuidas tundub?"muigas neidis."Andrea,"lausus tüdruk ning lükkas ennast uuesti poisile lähemale,"aga ma eelistan kui mind kutsutakse Andi'ks." Türuk lükkas ennast uuesti poisist eemale."Ja sinu nimi?"

''Kuidas ikka tunduma peaks? Äge on.'' ütles Mõmmi muiates ''Ma olen Marc. Mind kutsutakse Mõmmiks.'' selle peale Mõmmi naeratas laialt. Ta armastas enda hüüdnime.

"Mõmmi?"kergitas Andi kulme,"no olgu siis Mõmmi."Andrea lükkas ennast käte abil uuesti poisile lähemale.

''Jah. See on sellepärast, et ma sama häid kallistusi, kui kaisukarud.'' ütles Mõmmi naerdes ja võttis enda Snickers'ist ampsu.

"No ma jätan selle siis meelde," naeratas Andi ning lükkas paar korda kätega hoogu, nii et ta veeres Marc'ist paari meetri kaugusele.

''Mille? Mu hüüdnime või selle, et sa pead mult mingi aeg kalli küsima?'' küsis Mõmmi Andi'lt naeratades.

"Mõlemad,"naeris Andrea ning lükkas ennast rulal istutes veel kaugemale ning jõudes päris koridori lõppu jäi ta sinna seisma ning toetas käed põlvedele.

Mõmmi naeratas selle peale rõõmsalt ja jõi Starter'ist lonksu. Nüüd hakkas Mõmmi Andi rula uurima.

Andi lükkas ennast käte abil uuest Mõmmi poole, kuid jäi poisist paar meetrit eemal seisma. Andrea sättis ennast rulale natukene mugavamalt istuma.

''Kaua sa rulaga sõitnud oled?'' uuris Mõmmi Andi'lt. Jutujätkuks. Mõmmi keeras Starter'ile korgi peale.

"Nii kaheksa aastat ma arvan," lausus Andi mõtlikult,"aga see piirdubki suures osas sõitmisega." Andrea tõusis püsti ning sirutas ennast.

''Ja kui vana sa ise oled?'' küsis Marc Andi'lt.

"Palju pakud?"küsis Andi muiates. Noh palju pakutakse siis?

''17?'' pakkus Mõmmi siis, kulme kergitades.

"Jap,"noogutas Andi,"aga ise?" Seda Andrea teadis, et Marc temast vanem oli.

''Paku minu vanust ka siis.'' ütles Mõmmi naeratades. Kusjuures ma ise panin ka lampi, sest ma ei vaadanud Andi tutvustust.

"Sa oled vanem kui mina,"lausus Andrea,"aga noorem kui 20, seega sa oled 18 või 19." Andi istus uuesti oma rula peale ning sirutas oma tennistes jalad välja.

''19.'' vastas Mõmmi naeratades. ''Jah, ma olen sust 2 aastat vanem. Kuigi ma saan see aasta 20.'' 13. september. Mõmmi ei tahtnud tegelt üldse vanemaks saadagi.

"Ma saan 18 järgmise aasta alguses,"lausus Andi. Eg Andrea ei thatnud ka eriti vanemaks saada. T tahtis oma eluga veel nii palju teha, aga iga aastaga paistis aega selleks aina vähem olevat.