Sport? vaevalt küll

Stacy peatus, kui sai aru, et poiss ilmselt ei kavatsegi talle järgneda. "Tuled või pean su kaasa tirima?" küsis ta siis sealt eemalt naeratades. Jah, ta oli natuke pahane, kuid samas... Ka Jerry oli ilmselt ju purjus ja ei vastutanud oma tegude eest. Täpselt nagu temagi. Niisiis üritas tüdruk sellest igati üle olla, kuid kas see ka õnnestub?

Jerry vaatas korraks tüdruku poole. Too oli aga liiga vastupandamatu, et "ei" öelda. Niisiis kõmpis poiss aeglasel sammul tema juurde.

"Ja nüüd, selle eest, et sa mu kingad ära rikkusid, pead sa muga veel mõned ringid jooksma," tegi tüdruk teatavaks kui poiss temani jõudis.

Jerry ei suutnud muiet tagasi hoida. Miks ta nii faking HEA peab olema? mõtles ta. "Veel halvemat karistust ei tahtnud välja mõelda?" küsis poiss sarkasmiga. "See on laituse asemel nagu kiitus."

"No.. seljuhul... Aitäh, et mu lemmikkingad ära rikkusid." ütles Stacy sarkasmiga. "Kas me nüüd palun jookseksime veel? Kui ma üksi oleks, siis ilmselt vedeleksin õhtuni seal pingil ja ei liigutaks lillegi," seletas ta.

"Palun väga, võin mõnikord veel," lausus ka Jerry. Asi on kelleski, mitte minus. Ma olen ikka nii loll...
"No lähme siis," sõnas ta ja alustas sörkjooksu.

Ka Stacy alustas jooksu, seekord vaikides. Ta ei teadnud, mida rohkem öelda. Ta ju tegelikult ei tahtnud nende kingade pärast pahane olla. Need olid kõigest kingad! Alati saab ju uued osta kui vajadus tekib. Tüdruk otsustas selle teema lihtsalt unustada ning naeratas kergelt.

Jerry ei osanud samuti midagi öelda. Ta vaatas enda ees olevat teed ja vaikis. Ta ei viitsinud isegi mõelda. Tavaliste mustmiljonite mõtete asemel valitses peas hetkel tühjus.

Stacy tundis, et miski piinab Jerryt. Tegi ta midagi valesti? On ta kuidagi ebameeldiv poisile? "Kui ma sulle vastumeelt olen, siis sa oleks õinud seda mulle kohe öelda. Ma oleks ise ära läinud," võttis Stace lõpuks julguse kokku ja ütles välja selle, mida ta kartis. Ta tegi seda väga tasase häälega, kuid siiski piisavalt kõvasti, et poiss seda kuuleks.

Jerry jäi seisma ja vaatas Stacyle otsa. Sina ja vastumeelne? Lubage naerda... "Ma olen ise endale vastumeelne." See polnud päris õige vastus sellele küsimusele, mis Jerryt piinas, aga kaugeltki mitte ka vale vastus.

"Mida see peaks tähendama?" sattus Ann segadusse, kuid peatus samuti. Ta vaatas murelike silmadega poisi poole. "Ma tean, et me ei alustanud oma tutvumist just hästi, aga.. kui sind miski vaevab, siis savõid mulle sellest rääkida ju,"

Yeah right võin rääkida... mõtles poiss. "Nagu sa juba ehk märganud oled, ei ole mul just kõige parem iseloom. Ja see ongi mulle vastumeelne. Rääkida? Tavaliselt rikun lihtsalt kõik ära, muud midagi, kaasaarvatud see puhkemaja teema." Mouse'ile oli küll vastuoluline sellest päevast rääkida, aga noh, vahet pole.

Stacy tuju langes ja ta nägu muutus kurvaks. "Sa ei olnud ainuke, kes puhkemajas nõmedalt käitus. Sorry sellepärast," ütles ta vaikselt. Tüdruk tundis ennast nii nõmedalt. "Ja ei riku sa midagi ära," lisas ta peaaegu sosinal ning hakkas vaikselt üle staadioni oma asjade juurde kõndima pilk maas. Ei hakka nutma Stace! Ei! siiski pääses üks pisar mööda põske alla voolama ning tüdruk pühkis selle kiiresti ära. Stacy ei teadnud isegi miks tal pisarad voolama hakkasid. Võibolla ei suutnud ta vaadata Jerry't nii masendununa?! Või siis oli põhjuseks hoopis miski muu..

"Stacy!" hüüdis Jerry temast eemalduvale tüdrukule. Tore, nüüd rikkusin veel kõigest kõige ära, mõtlies ta ning tormas tüdrukule järele. "Mida ma jälle valesti tegin?" küsis ta nõutult. Sõna "jälle" purskus ta suust välja täiesti tahtmatult. Veel üks asi, mida kahetseda. Poiss jooksis Stacyst ette, pööras end tema poole ja võttis, endalegi ootamatult, tüdruku õlgadest kinni, vastust oodates.

Stacy pööras pilgu kõrvale. "Sa ei teinud midagi valesti. Kõik on hästi," vastas Stay manades suule väikese naeratuse. Silmad aga püsisid endiselt kurvad. "Lihtsalt, sa ei saa enda suhtes alati nii negatiivne olla. Alati ei ole sina asjades süüdi," lausus ta veel ning jätkas tribüünide poole jalutamist. Tal oli kavas veidi pinkide peal istuda ja puhata.

"Ma ju näen, et kõik ei ole hästi," lausus Jerry ja pigistas silmad kõvasti kinni, kui tüdruk temast möödus. Millepärast? Valust? Teiste valust? "Sa ei soovi mu seltskonda jah?" küsis ta tüdrukult talle seljaga olles. Ta ei tahtnud taas näha Stacy silmis seda valu, ahastust, ängistust... Poiss näris närviliselt alahuult.

"Kõik on täpselt nii hästi kui hetke olukord lubab," lausus Stacy ning pööras ennast poisi poole, ainult et kohata ta selga. "Sinu seltskonna vastu pole mul midagi," Tüdruk liikus Jerry juurde ning eneselegi ootamatult mässis oma käed ümber poisi ning kallistas teda.

See tuli nüüd küll üllatusena, mõtles Jerry, kuid peale lühikest toibumishetke kallistas ta tüdrukut vastu. "Mille eest see oli?" küsis ta sosinal, et mitte täiuslikku hetke rikkuda.

"Kui ma vaid isegi teaks," sosistas Stacy vastu. Ta lihtsalt tundis, et pidi seda tegema.

"Hmm," mõmises Jerry, kuid käsi tüdruku ümbert ei vabastanud. Küll ta tuleb ise ära, kui vajalikuks peab, mõtles poiss.

Stacy tõmbus lõpuks poisist veidi eemale ning naeratas talle õrnalt. Tüdruk ei tahtnu kellegagi tülis olla. Ta oli selleks liiga hea inimene. Stace haaras Jerry käest ning hakkas siis uuesti pinkide poole liikuma, seekord koos poisiga.

Jerry liikus alistunult koos tüdrukuga pinkideni. "Aga mu jook ja särk," meenus talle, kui nad just sinna olid jõudnud.

Stacy lasi poisi käest lahti kui nad pinkide juurde olid jõudnud. "Ah, õige jaa!" hüüatas ta, kui poiss oli oma särki ja jooki maininud. "Ma ei tea, mine too ära siis need," naeratas Stacy ning võttis pingil istet.

Jerry lippas oma asjadele. Sinna jõudnud, tõmbas ta särgi selga, jõi paar lonksu ja valas end veega üle. Ta kõndis tüdrukuni ja istus kõrvalpingile.

"Palav?" küsis ta naerma puhkedes poisilt kui nägi, et too märg oli. Stacy sättis ennast selili pingile ning vahtis taevasse, kus pilved suhteliselt kiiresti liikusid. Tüdruk näksis hammastega kergelt oma alahuult.