Olen rebel (2. Korrus)

"No palun,"naeris Andi ning tõusis rulalt püsti. Hetke emotsiooni ajel hakkas ta ennast keerutama. Ta koperdas korra oma rula otsa , kuid läks sellest natukene eemale ning jätkas keerutamist pruunid juuksed ümber ta näo lendamas. Andrea ajul polnud absoluutselt mitte mingit filtrit neidis tegi seda mis pähe tuli mõtlemata, kas see on normaalne või sobilik. Ta lihtsalt tegi seda.

''Proovid mingeid trikke teha või?'' küsis Mõmmi mujates ja jälgis Andi tegevust.

"Eih,"kiljatas Andrea kui ta ennast astu seina keerutas. See ajas tüdruku segadusse ja kuna ta pea käis keerutamisest päris palju ringi koperdas ta oma jalgade otsa ja maandus sellili maas. Kukkumine ajas Andi naerma, nii et ta lamas seal põrandal ja naeris.

Kui Andi kukkus, oli Mõmmi alguses väga üllatunud, aga siis kui Andi naerma hakkas, hakkas ka Mõmmi naerma. Talle meeldis see, kuidas teised naersid ja see ajas ka tema naerma. Aga Mõmmi naer oli palju hullem kui Andi oma. Seda ma võin karanteerida.

Ikka veel naerdes rullis Andi ennast mööda põrandat Marc'i poole tagasi, kust ta ennast ennem eemale keerutanud oli. Andrea'le meeldis naerda see oli oma moodi rahustav. Jõudnud üsnagi Mõmmi juurde jäi Andi seisma."Mu pea käib ringi,"naeris Andrea.

Mõmmi uuesti naeris selle peale, kõht kõveras. ''Aii, mu kõht.'' vingus ta seal naerdes.

See ajas Andi't veel rohkem naerma. Tema pea pööritus ei tulnud enam keerutamisest vaid sellest naermisest. Andrea otsustas ennast vastu Marc'i jalgu veeretada ja siis temat umber meeter eemale.

''Palun lõpeta.'' proovis Mõmmi Andi'le öelda. Tal tekkisid juba pisarad silma. Kui Mõmmi proovis midagi naermisega öelda, siis sellest ei saanud midagi eriti aru.

Andi tõusis istuli ja lennutas oma juuksed näo eest ära. Pikad juuksed on parajad põrgulised. Andrea vaatas natuke sedgaduses näoga poisile otsa, sest sa ei ssanud eriti aru, mida too ütles. "Ma lihtsat teen nägu, et ma sain aru, mis sa ütlesid,"lausus Andrea, kes oma naermise enam vähem kontrolli alla oli saanud.

Mõmmi noogutas muiates. Marc lõpetas ka naermise, sest Andi naeru üle ei saanud ta enam naerda ''Sa oled ikka suur kobakäpp.''

"Ei ole,"raputas Andrea pead."Eiole, ei ole, ei ole,"vingus ta nagu väike laps lennutades oma pikki juukseid igale poole."Ei ole."

''Okei siis oled.'' kiusas ikka Mõmmi edasi, kavala naeratusega. Ta muigas selle peale, kuidas Andi nunnult eitas kõike seda.

"Ei ole. Ei, ei, ei,"raputas Andi pead. Ta keeldus tunnistamast, et võibolla ta on natuke kohmakas.

Mõmmi muigas ''Okei, kui sa nii ütled.'' Mõmmi jaoks ta ikka oli.

Andi pea käis jälle ringi sellest pea raputamisest."Mu pea käib ringi,"pomises Andrea ning võttis kätega peast kinni.